Majandus

12.03.2009

Majanduse üldiseloomustus

20. sajandi  sõdadest räsitud ja 80-ndate esimese poole äärmuskommunistlike katsetuste tõttu kurnatud Vietnam otsustas majandusarengus uue lehekülje  pöörata Vietnami Kommunistliku Partei VI kongressil 1986. aastal. Tulemused olid kiired tulema: liberaalse majanduspoliitika reformide (vietnami keeles kasutatakse terminit doi moi (uuendamine))  tulemusena muutus nälgiv riik kiiresti suureks toidukaupade eksportijaks. Selleks loobuti põllumajanduse kollektiviseerimiseksperimendist, sinna koondatud maad jagati leibkondade vahel võrdsete tükkidena individuaalseks kasutamiseks; majanduse stabiliseerimise tulemusena suudeti kontrolli alla saada ligi 1000%-line inflatsioon; põllumajandustoodete hinnad lasti järkjärguliselt vabamaks. Praeguseks on Vietnam tõusnud maailma suurimaks kohviubade  eksportijaks,  teiseks riisi eksportijaks (saadakse kaks saaki aastas, uuemate riisisortide puhul kolm) Tai järel, samas toodetakse kõike alates pähklitest ja vürtsidest ning lõpetades kautšukiga. Viimase kümne aastaga on põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses hõivatud inimeste arv langenud kahelt kolmandikult poolele, maal elab ühtekokku 70 % Vietnami elanikkonnast; samas põllumajanduse osakaal sisemajanduse koguproduktist on vähenenud 42 %-lt (1989) 20 %-le (2007).

Teiseks valdkonnaks, mis vajas hädasti reformi, olid  ebaefektiivsed kuid priviligeeritud riigiettevõtted (edaspidi RE), 100 %-liselt riigile kuuluvate ettevõtete arv on langenud 90-ndate alguse 12 000-lt praegusele 2000-le (kuigi tütarfirmadega kokku on see arv suurem); eesmärgiks on jätta riigi kontrolli alla 500 ettevõtet, seda riigile strateegiliselt tähtsates valdkondades. Eraettevõtted said riigi poolt õnnistuse alles 2000. a ja alates sellest ajast on erasektori osakaal tööstus- ja teenindussfääris kiiresti kasvanud, paraku on RE-te osakaal SKP-s veel suur: alates 2000.a. stabiilselt 38-39%.  Vietnam on edukalt kasvatanud eksporti sellistes tööjõumahukates valdkondandes nagu mööbel, tekstiil, riided ja jalatsid; lisaks toodab Vietnam arvestatavas koguses ka toornaftat. Välisfirmade abiga ehitatakse tehased, kus toodetakse elektroonilisi seadmeid. Vietnami arenguperspektiivid toetuvad  tööstustootjate „Hiina+1“ strateegiale (mille kohaselt ei soovita riskide hajutamiseks teha panust vaid Hiinale ja soovitakse leida veel vähemalt üks riik investeerimiseks), toiduainetetööstusele, põllumajandusliku toorme (kautšuk jms) hankimisele tööstuse tarbeks, turismile ja ka teadusmahukamale tööstusele (milles osalemist vietnamlased aktiivselt õpivad.) Vietnami šansid on paranenud pärast Hiina uue töölepinguseaduse jõustumist, mis teeb tööjõu koondamise ettevõtja jaoks oluliselt keerukamaks ja kulukamaks.   

Alates 2000.a avatud börsil Ho Chi Minh’is ja teisel, väiksemal Hanoi börsil on noteeritud 221 firmat kogukapitaliga (2008. a keskpaik) 28,7 mlrd USD.        

Reformide tulemusena muutus Vietnam üheks maailma kiiremini arenevaks majanduseks: 1990 - 1997.a. oli majanduskasvuks keskmiselt 8 % aastas

1998 – 2003.a. 6,5% aastas
2004 – 200.a 8% aastas
2008. a majanduskasv oli 6,2%.

Kiiresti on kasvanud eksport, ulatudes 2007. a rekordilise 48,4 mlrd USD-ni; 2008.a oli see juba üle 60 mlrd USD, samas oli kaubavahetuse puudujääk üle 15 mlrd USD (2008), kuna Vietnam vajab rohkesti toorainet, naftasaadusi, ehitusmaterjale, masinaid ja seadmeid.

Pärast riigi avanemist välisinvesteeringutele 1988. aastal on need kiiresti kasvanud, 2007.a ulatusid lepingulised investeeringud 20,3 mlrd USD-ni; 2008. a lubati lausa 64 mlrd USD. Reaalselt tuli otseste välisinvesteeringutena 11,5 mlrd USD, mis tähendas 43,2%-list kasvu võrreldes 2007. a.  Vietnam on investeeringute meelitamisel kasu  lõiganud  rahvusvaheliste firmade "Hiina+1" strateegiast.

Vaatamata muljetavaldavale ja jätkusuutlikule majanduskasvule, kuulub Vietnam siiski vaeste riikide hulka, mille sisemajanduskoguprodukt (edaspidi SKP) ühe elaniku kohta on vaid 832 USD (2007,võrdluseks 1994.a 220 USD) – 71 mlrd USD suuruse kogu SKP-ga oli Vietnam 2007.a maailma 60. majandus, kuigi rahvaarvu poolest on Vietnam 13. kohal.

Ostujõu alusel on SKP ühe elaniku kohta 3300 USD. Inflatsioon tase Vietnamis on vähenenud, kuid oli 2007. a endiselt kõrge - 8,3 %, 2008. a oli see lausa 23 %. Kuid ilmselt langeb inflatsioonitempo aastatel 2009 - 2013 märkimisväärselt.

Vietnami peamised eksporditurud 2007.a olid USA (22,4%), Jaapan (12%), Austraalia (7,4%), Hiina (6,3%), Saksamaa (5,1%) ja Singapur (4,2%).

Taotledes liikmelisust Maailma Kaubandusorganisatsioonis (edaspidi WTO), pidi Vietnam üle vaatama kõik oma kaubandust ja investeeringuid käsitlevad seadused ja määrused. Uus seadusteraamistik ja madalamad tariifimäärad annavad välisinvestoritele parema juurdepääsu  Vietnami kiiresti kasvavale turule, seda nii kaupade kui teenuste osas; kohalikele firmadele tähendab see suuremat konkurentsi.

Kiiresti areneb ka Vietnami turismitööstus: 2007.a väisas Vietnami 4,2 mln külastajat, mis on 16 % rohkem kui 2006. a. Üle poole miljoni turisti tuli Mandri-Hiinast, sadades tuhandetes saabus turiste ka Lõuna-Koreast, Taivanilt ja Jaapanist. Suur osa välisinvesteeringutest läheb turismiinfrastruktuuri (hotellid, restoranid, golfiväljakud, spaad, supelrannad) väljaehitamise peale, samas pudelikaelaks võib siin kujuneda infrastruktuur tervikuna: lennuväljad ei suuda piisavalt külalisi vastu võtta, maanteedel liikumine on aeglane ja ohtlik, ka raudtee kaasajastamine nõuab suuri väljaminekuid. Sadamad on kimpus järjest suuremate kaubamahtude teenindamisega. 

Sõltuvalt maailmamajanduse arengust ennustatakse aastateks 2009 - 2013 Vietnami majanduse jahtumist: vähenevad märkimisväärselt välisinvesteeringud, väheneb väliskaubandus, samas alaneb ka inflatsioon. 2009. aastaks ennustatakse Vietnamile 3 %-list majanduskasvu, mis hakkab jälle suurenema 2010 .a – 4 %. Kasvav tööpuudus võib kaasa tuua rahutusi. Dongi nominaalne väärtus ilmselt odavneb järk-järgult. Jooksevkonto defitsiit ilmselt märkimisväärselt väheneb, sest vaatamata ekspordi vähenemisele ja selle hinna langusele väheneb import veelgi kiiremini. Valitsuse eelarvepuudujääk 2009. a. kasvab, kuna majanduse stimuleerimiseks otsustati eraldada 1 mlrd USD;  ka rahvusvahelised doonorid otsustasid abistada 5 mlrd USD-ga. Keskpank alandab majanduse elavdamiseks intressimäärasid. Vaatamata maailma majanduskeskkonnast tingitud raskustele, loetakse Vietnami majanduse arenguvõimalusi keskpikas ja pikas perspektiivis suurepärasteks. 

2008. a Vietnami majanduse põhinäitajad ja prognoosid