Eesti julgeolekupoliitika

09.03.2009

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Need juhtpõhimõtted kajastuvad ka 2004. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes, mis käsitlevad Eesti julgeolekupoliitikat keskpikas perspektiivis.

Eesti liitumine NATO ja ELiga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, ühtlasi lülitus Eesti nende organisatsioonide julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata laiemalt kaasa rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

NATO

Liikmesus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO kindlustab Eesti sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ja kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Aktiivne liikmesus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks. Selle eesmärgi täitmiseks elluviidavate reformide alus on kaitsejõudude keskpikk arengukava, mille rõhuasetus on sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel.

NATO partnerlussuhted

Võimalikud ohud Eesti julgeolekule on suures osas globaalse taustaga, mistõttu Eesti väärtustab tõhusat dialoogi ja koostööd NATO kõigi partnerlusprogrammidega, et tagada seeläbi euroatlantiline julgeolek. Erilise tähtsusega on Eesti jaoks Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu, NATO-Ukraina Komisjon, NATO-Gruusia Komisjon ja NATO-Vene Nõukogu, mis lisaks dialoogi pidamisele omavad ka suurt praktilist tähtsust läbi partnerite osalemise NATO rahuoperatsioonidel Afganistanis ja Kosovos.
Eesti pooldab paindlikku lähenemist partnerlussuhetele, mis võimaldaks üleatlandilise julgeoleku tagamise eesmärgil teha koosööd kõikide riikidega, kellega NATOt seovad ühised väärtused või huvid. Lisaks pooldab Eesti arutatavate teemade spektri laiendamist vastavalt alliansi huvidele, s.h. uued julgeolekuteemad nagu energiajulgeolek ja küberkaitse.

Eesti osalemine rahuoperatsioonides

Neli aastat pärast Eesti taasiseseisvumist alanud rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on jätkuvalt üks meie prioriteetseid tegevusi rahu ja stabiilsuse tagamisel maailmas. 2009. aastal viibib erinevatel operatsioonidel pidevalt üle 200 Eesti kaitseväelase. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad.

Suuremad sõjalised operatsioonid

Afganistan - Eesti alustas sõjalist tegevust Afganistanis 2002. aastal USA juhitavas terrorismivastase võitluse operatsioonis "Kestev vabadus". Alates 2003. aastast osaleb Eesti NATO juhitavates rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAF[1]), millest tänaseks on saanud alliansi tähtsaim välisoperatsioon. NATO liikmesriigina on osalus ISAF-is üks Eesti välispoliitilistest prioriteetidest. See on meie kaitsejõudude suurim ja tähtsaim sõjaline operatsioon, kus 2009. aasta alguses osaleb 150 Eesti kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist (105 kaitseväelasest koosnev jalaväekompanii) paikneb Lõuna-Afganistanis, riigi stabiliseerimise seisukohalt tähtsas Helmandi provintsis.

Eesti peab Afganistani riikliku ülesehituse seisukohalt hädavajalikuks sõjaliste ja tsiviilsete vahendite koordineeritud kasutamist, mistõttu lähtume ka riigisiseselt põhimõttest, et Eesti sõjalist panust tuleb toetada tsiviilpanuste ja arenguabiga. Afganistan on lähiaastatel üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike, ühtlasi oleme sinna lähetanud oma esimesed tsiviilametnikud - diplomaatilise missiooni juhi, tervishoiueksperdi, kaitsealase nõustaja ja politseiniku Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL).  Eesti on üheks oma prioriteetseks tsiviilpanustamise valdkonnaks Afganistanis valinud Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi arendamise.  Eestist saadetud tervishoiuekspert alustas oma tööd 2008. aasta märtsis.

Kosovo (KFOR) - Eesti osaleb NATO rahutagamisoperatsioonis Kosovos alates 1999. aastast. Hetkel viibivad operatsioonil Eesti staabiohvitserid KFORi peakorteris ning 26-meheline luurerühm Taani pataljoni koosseisus Kosovo põhjaosas Mitrovicas. Kuivõrd Kosovo puhul on tegemist Euroopas asuva probleemiga, mille lahendamine on tähtsal kohal nii NATO kui ka ELi päevakorras, peab Eesti vajalikuks panustamise jätkamist Kosovos, kuni vastav vajadus püsib.

Iraak - Alates 2003. aastast osales Eesti rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus operatsioonis "Iraagi vabadus" jalaväerühmaga ESTPLA.  Nüüdseks lõppenud missioonil osales kokku 11 ESTPLA rotatsiooni, viimane neist, ESTPLA-17 saabus operatsioonialalt tagasi 2008.a. detsembris. Lahingutegevuse käigus hukkus 2003. ja 2004. aastal kaks ning sai haavata 18 Eesti kaitseväelast. 
Eesti jätkab osalemist Iraagis NATO Iraagi väljaõppemissiooni raames kolme staabiohvitseriga.
Tänu rahvusvaheliste jõudude ja Iraagi ühistele jõupingutustele on Iraagist saamas demokraatlikke väärtusi hindav riik, mille suutlikkus oma territooriumi iseseisvalt kontrollida kasvab jätkuvalt. Julgeolekuolukorra paranemist tunnetasid omal nahal ka Eesti jalaväerühmad oma tegevuse najal - kui 2003. ja 2004. aastal polnud harvad Iraagi valitsusvastaste jõudude poolt Eesti kaitseväelaste vastu suunatud tulevahetused, varitsused ja pommiplahvatused, siis viimase aasta jooksul pole Iraagis tegutsenud Eesti üksustel lahingkontakte praktiliselt olnud.
Iraak oli Eesti kaitseväelaste jaoks esimene rahvusvaheline operatsioon, kus osaleti aktiivses rahukehtestamises - koos liitlastega toetati Iraagi valitsust nende võitluses ebaseaduslike relvarühmituste vastu. Eesti jalaväerühmad on olnud väga hinnatud ka Iraagi enda jõudude ning kohalike elanike poolt, mille tunnistuseks on kohalikelt elanikelt saadud väga positiivne tagasiside Eesti üksuste tegutsemisele. 

Toetus NATO liikmesusele

Toetus NATO liikmesusele on Eesti kodanike seas püsinud ühtlaselt kõrgel tasemel, kuid see on olnud suurem etniliste eestlaste seas. 2009. aasta jaanuaris läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt[2] toetas 73% kõigist vastanutest Eesti NATO-liikmesust. Tulemus ei erinenud oluliselt 2007. ja 2008. aastal toimunud uuringute tulemustest (toetus vastavalt 71 ja 75%).

Küsimusele, kuidas on Eesti julgeolekuolukord pärast NATOga liitumist 2004. aasta kevadel muutunud, vastas 53% vastanuist, et see on paranenud, 35% leidis, et olukord ei ole muutunud ja 4% arvas, et olukord on halvenenud.

62% kõigist vastanutest nägid Eesti kõige tähtsamat julgeolekutagatist NATO liikmesuses, 48% vastanutest tähtsustasid riikidevahelist koostööd ning heanaaberlikke suhted Venemaaga ja 43% arvates seisnes see Eesti kuulumises Euroopa Liitu.

Eesti elanikkonna enamik toetas jätkuvalt riiklike kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasemel või suurendamist: 26% arvas, et kaitsekulutusi tuleks tõsta, 47% hoiaks need praegusel tasemel ja 18% tahaks näha kaitsekulutuste kärpimist.

Võrreldes 2008. aasta augustis läbi viidud uuringuga on mõnevõrra langenud toetus Eesti sõdurite osalemisele välisoperatsioonidel. 49% küsitletutest oli rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise poolt, samas oli ka missioonide vastaseid 45%.

Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Euroopa Liiduga liitumine on aidanud kaasa Eesti julgeoleku kindlustamisele, samas on ELi roll rahvusvaheliste julgeolekuohtudega võitlemisel kasvanud ja tegevus märkimisväärselt tõhustunud. ELi globaalse ja regionaalse julgeoleku tagamise peamiseks instrumendiks on Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP; ingl. k European Security and Defense Policy - ESDP), mis on EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP; ingl k Common Foreign and Security Policy - CFSP) olulisemaid ja nähtavamaid komponente. ÜVJP/EJKP eesmärgiks on julgeoleku tugevdamine, rahu säilitamine, rahvusvahelise koostöö arendamine ja demokraatia edendamine. EL tegutseb ÜVJP/EJKP raames ühtse blokina, kus iga liikmesriik osaleb võrdväärselt valitsustevahelise koostöö alusel. Eesti valitsuse poolt kinnitatud Euroopa Liidu poliitika (aastateks 2007-2011) kohaselt on Eesti huvides tugev, ühtne ja rahvusvaheliselt mõjukas Euroopa. Eesti eesmärgiks on aidata kaasa turvalisuse ja heaolu kasvule Euroopa Liidu lähinaabruses ja kogu maailmas, toetada inimõiguste ja demokraatia levikut ning aidata kaasa massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja terrorismi vastu võitlemisele. Selleks peab Euroopa Liidul olema piisavalt võimekust kriiside ärahoidmiseks ja lahendamiseks.

Eesti on seadnud eesmärgiks aidata vastavalt oma võimalustele aktiivselt kaasa demokraatlike väärtuste levikule ja majandusliku stabiilsuse loomisele ennekõike ELi naabruses, sest peame seda parimaks rahu tagamise vahendiks. Eesti toetab Euroopa naabruspoliitika (ENP) tugevdamist ning on osalenud vastavate meetmete väljatöötamisel. Eesti on suurendanud ning kavatseb edaspidi veelgi suurendada oma kohalolekut  mitmes ENP sihtriigis, teostades seal (Gruusias, Ukrainas, Moldovas) mitmeid arengukoostööprojekte.

Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on panustamine ELi sõjalise ja tsiviilse kriisiohjevõime väljaarendamisse. ELi puhul tuleb esile tõsta just tsiviilvõimete arendamist, muu hulgas pakub see lisaväärtust NATO tegevusele ning aitab kahel suurel organisatsioonil teineteist täiendada, mistõttu on Eesti NATO ja EL vahelise tihedama koostöö veendunud toetaja. 2007. aasta suvel lõpetas Eesti Kaitseliidu rühm edukalt oma tegevuse ELi sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti politseinikud, piirivalvurid, tolliametnikud ja muude tsiviilvaldkondade eksperdid jätkavad tegevust Lääne-Balkanil, Moldovas, Gruusias ja Afganistanis.

Eestile olulisemad Euroopa Liidu tsiviilmissioonid

Afganistan (EUPOL Afghanistan) - sisejulgeolekusektori arendamine on üks tähtsamaid prioriteete Afganistani stabiliseerimise seisukohalt, kuid keeruline julgeolekuolukord pakub Euroopa Liidule tõsise väljakutse. Missioon tegeleb Afganistani politseisüsteemi ülesehitusega ja selle tööst võtavad osa ka Eesti eksperdid.

Kosovo (EULEX Kosovo) - 2008. aasta detsembris käivitunud õigusriigi missiooni tegevusvaldkonnana on ette nähtud õigussüsteemi, politsei, tolli, piirivalve ja karistusasutuste töö juhendamine ja jälgimine. Sellele missioonile on Eesti lähetanud 6 eksperti.

Bosnia ja Hertsegovina (EUPM) -  kõige esimene EJKP tsiviilmissioon, mis tegeleb aastast 2003. Peamiseks ülesandeks on abi ja nõustamine politseireformi läbiviimisel. Eestist osaleb missioonil kaks politseinikku.

Gruusia (EUMM Georgia) - Prantsusmaa presidendi Sarkozy rahuplaani täitmise jälgimiseks ja kontrollimiseks oktoobris 2008 Gruusiasse saadetud vaatlusmissioonis töötab kaks Eesti eksperti.

Iraak (EUJUST LEX) - missiooni eesmärgiks on pakkuda väljaõpet Iraagi kriminaal- ja õigussüsteemi ametnikele. Missiooni peamine väljund on kursused ja praktika, mida liikmesriigid oma maades korraldavad. Eesti on seni saatnud lektori Taanis korraldatavatele kursustele ja 2009. aastal on planeeritud praktika korraldamine kahele Iraagi vanglaametnikule Eesti vanglates.

Euroopa Liidu sõjalised operatsioonid

Bosnia ja Hertsegovina (EUFOR Althea)  - kuigi aastast 2004 tegutsev sõjaline operatsioon on jõudmas lõppjärku ja Eesti Kaitseliidu rühmgi juba lahkunud, on kohepeal endiselt kaks eesti staabiohvitseri.
Kahte ülejäänud ELi sõjalist operatsiooni, so eelmisel aastal käivitunud Tšaadis ja Kesk Aafrika Vabariigis baseeruvat EUFORi ja Somaalia merepiraatluse vastast esimest ELi mereoperatsiooni EU NAVFOR Atlanta, toetab Eesti ressursside nappuse tõttu vaid poliitiliselt.

Käivitunud on Euroopa Liidu lahingugruppide süsteem. 01.01-30.06.2008 oli tegevusvalmiduses Põhjala lahingugrupp (NBG), mille koosseisu lisaks Rootsile kui juhtriigile kuulusid veel Soome, Iirimaa, Norra ja Eesti. Meie panus lahingugruppi oli 45 sõjaväelast. Järgmine NBG tegevusvalmiduse periood saabub 2011.a. esimesel poolel.

Kahe- ja mitmepoolne kaitsekoostöö

ELi ja NATO liikmena on Eesti positsioon rahvusvahelises koostöös varasemast tugevam ning seda soodsat asjaolu soovime ära kasutada nii kahepoolsete suhete arendamisel kui ka Eestile oluliste suundumuste toetamisel rahvusvaheliste organisatsioonide töös, nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu.

Eestil on tänaseks välja kujunenud aktiivne kahepoolne kaitsekoostöö peaaegu kõikide NATO liikmesriikidega ning paljude muude partneritega. Olulise tähtsusega on jätkuvalt kaitsekoostöö suurte NATO liikmesriikide USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Prantsusmaaga. Tihedaim koostöö on Eestil aga oma põhjanaabrite Taani, Soome, Norra ja Rootsiga ning lõunanaabrite Läti ja Leeduga.

Seoses ühise poliitilise eesmärgiga saada NATO liikmeks käivitasid Eesti, Läti ja Leedu mitu edukat kolmepoolset koostööprojekti, mis loodi NATO rahupartnerlusprogrammi raames alliansi standarditest lähtudes. Et kõik Balti riigid on tänaseks NATO täieõiguslikud liikmed, on paljuski muutunud nende julgeolekukeskkond võrreldes kümne aasta taguse olukorraga ja seepärast on ka kolmepoolne koostöö muutumas vastavalt NATO liikmesusest tulenevatele uutele eesmärkidele ja väljakutsetele. Mitmed kolmepoolsed projektid kestavad tänini edasi, mõned on pärast eesmärgi saavutamist lõpetatud (näiteks BALTBAT, BALTSEA). 

Balti riikide kolmepoolse koostöö olulisemad projektid

BALTRON (Balti miinitõrjeeskaader) on näide merevägede edukast koostööst. Miinitõrjevõimega mereväeeskaader asutati 1998. aastal, osalemaks rahvusvahelistel operatsioonidel. Tänapäeval on BALTRON NATO ühise miinitõrjeüksuse väljaõppestruktuuri osaks. Balti mereväekoostöö on loonud aluse selleks, et alates 2005. aastast on rotatsiooni korras üks Eesti, Läti või Leedu sõjalaev NATO reageerimisjõudude (ingl k NATO Response Force - NRF)  käsutuses. Esimesena täitis seda ülesannet Eesti staabi- ja varustuslaev "Admiral Pitka".

BALTNET (Balti õhuseirevõrgustik - Baltic Air Surveillance Network) on 1998. aastal asutatud süsteem õhuseireandmete hankimiseks, koordineerimiseks, edastamiseks ja kuvamiseks Balti riikides koos Leedus baseeruva Õhuseiresüsteemi Piirkondliku Koordinatsioonikeskusega (RASCC).

BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) asutati 1998. aastal ning see annab Eesti, Läti ja Leedu ning partnerriikide ohvitseridele kõrgemat sõjaväelist haridust. Kolledži põhieesmärk on pakkuda NATO standarditele vastavat vanemstaabiohvitseride (Joint Command and General Staff Course) koolitust. 2004. aastal alustas kolledž kõrgema juhtimiskursuse (Higher Command Studies Course - HCSC) läbiviimist. HCSC on rahvusvaheline kursus, mis mõeldud vanemohvitseridele ja vanemametnikele ning keskendub juhtimise ja juhtide rollile tänapäeva julgeolekukeskkonnas ning käimasolevatel sõjalistel operatsioonidel. 2007/08. õppeaastal on BALTDEFCOL'is õppimas 18 riigi ohvitserid ja kõrgemad riigiteenistujad. Kolledži õppekvaliteet tagatakse välisõppejõudude aktiivse kaasamisega, hetkel töötavad kolledžis kokku 14 erineva riigi õppejõud, sh Norrast, Prantsusmaalt, Taanist, Saksamaalt, Rootsist, Poolast ja USAst.

Uusima, kuid seni ambitsioonikaima kolmepoolse projektina on praegu ettevalmistusjärgus Balti riikide ühise motoriseeritud jalaväepataljoni komplekteerimine, mis osaleb 2010. aasta esimesel poolel NATO reageerimisjõudude maaväekomponendi töös (NRF-14). Samuti on hoogustunud Balti riikide koostöö ühishangete valdkonnas.

NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis on ülimalt tähtis kõigi Balti riikide jaoks, kuna võimalus iseseisvalt oma õhuruumi turvalisust tagada Balti  riikidel seni veel puudub.  Seoses vajadusega leida ühine õhuturbe lahendus pärast aastat 2018 kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid 2008.a. mais ühise õhuturbe analüüsi poliitilise juhise, mille alusel töötatakse välja variandid tulevaseks õhtuturbe küsimuse lahendamiseks. Balti riigid peavad esitama need ettepanekud NATOle 2011. aastaks.

Koostöö muudes rahvusvahelistes organisatsioonides

Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige 1991. aastast. ÜRO peaeesmärki - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamist - täidab Eesti eelkõige panustamisega ÜRO rahuvalvesse ja rahvusvahelisse terrorismivastasesse võitlusse. ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO Lähis-Idas on viimasel ajal osalenud kaks Eesti sõjalist vaatlejat. Oleme tegelenud ka ÜRO rahuvalvajate koolitamisega.

Eesti on ühinenud 12 ÜRO terrorismivastase konventsiooniga ja alla kirjutanud viimasele, aprillis 2005 ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud tuumaterrorismi vastasele konventsioonile (International Convention on the Suppression of Acts of Nuclear Terrorism).

1991. aastal liitus Eesti Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamisega (CSCE), millest 1994. aasta detsembris sai Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE). Sõjalise ja julgeolekualase koostöö valdkonnas osaleb Eesti aktiivselt OSCE Viini dokumendi ja Avatud taeva lepingu järgses koostöös. Lisaks osalevad Eesti eksperdid OSCE missioonide töös, aidates seeläbi kaasa stabiilsuse ja julgeoleku suurenemisele Lääne-Balkanil, Moldovas ning Lõuna-Kaukaasias.

Eestis toimiv strateegiliste kaupade kontrolli süsteem tagab Eesti julgeolekuhuvide tõhusama kaitse ning parandab ka Eesti suutlikkust võidelda massihävitusrelvade ja rahvusvahelise terrorismi leviku vastu. Eesti on liitunud peamiste strateegilise kauba kontrolli koordineerivate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Wassenaari kokkulepe, Austraalia grupp ja tuumatarnijate grupp.

Tähtis rahvusvahelise koostöö teema on Eesti jaoks uutele julgeolekuriskidele reageerimine, iseäranis küberjulgeoleku tagamine. Küberruumi haavatavus on tänapäeval tõsine julgeolekuoht, mis puudutab kõiki riike ning millega peab võitlema globaalsel tasandil. Mais 2008 kiitis Eesti valitsus heaks riikliku küberjulgeoleku strateegia. Selle kohaselt soovib Eesti aktiivselt osaleda rahvusvahelise küberjulgeolekupoliitika väljatöötamisel, teadvustades probleemi erinevate organisatsioonide kaudu (NATO, EL, ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu jt) ning arendades küberjulgeolekuga tegelevaid rahvusvahelisi koostöövõrgustikke. Eesti soovib saavutada võimalikult laiaulatusliku riikide ühinemise küberkuritegevust ja -ründeid käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ja rahvusvahelise moraalse hukkamõistu küberrünnetele. Eestisse rajatakse NATO küberkaitse kompetentsikeskus (Centre of Excellence) ning jätkuvalt on plaanis tegelda Eesti küberkaitse alaste kogemuste edasise tutvustamisega maailmas.

Täpsemat teavet saab interneti aadressidel:

Kaitseministeerium: www.kmin.ee

[1] International Security Assistance Force in Afghanistan

[2] Viimane uuring ning varasemad avaliku arvamuse uuringud asuvad kaitseministeeriumi kodulehel