Chinese
Eesti
English
Eesti ja Hiina »

Eesti ja Hiina


viimati uuendatud: 06.03.2017


 

-

Tähtsamad visiidid

-

Lepinguline baas

-

Majandussuhted

-

Kultuurisuhted ja haridusalane koostöö


KAHEPOOLSED SUHTED

Eesti-Hiina suhted on pärast Eesti taasiseseisvumist arenenud kiires tempos ning on väga head. Suhete arendamine on toimunud tänu vastastikusele initsiatiivile: riikide vahel on toimunud arvukalt visiite, sõlmitud on mitmeid kahepoolsed baaslepingud.

Diplomaatilised suhted Eesti ja Hiina RV vahel sõlmiti 11. septembril 1991. aaastal. Hiina asevälisministri Tian Zengpei Eesti visiidi käigus. Hiina avas Tallinnas oma saatkonna 1992. aastal.

Alates 14. veebruarist 2018. a. esindab Hiinat Eestis suursaadik Li Chao. Lisaks saatkonnale on Hiinal Eestis veel ka majandus- ja kaubandusesindus ning kaitseatašee büroo.

Eesti praegune suursaadik Marten Kokk andis volikirja üle Hiina president Xi Jinping'ile 14. septembril 2016. Eelmised Eesti suursaadikud Hiinas olid Toomas Lukk (2012-2016), Andres Unga (2007-2012) ning Eesti esimene suursaadik Hiinas oli Mait Martinson (2002-2007). Aastatel 1997-2002 oli Eesti Hiinas esindatud ajutise asjuriga (Andrei Birov 1997-2001 ja Malle Kurbel 2001-2002). Samuti esindavad Eestit Hiinas aukonsul Liu Chak-Wan Macaus ning aukonsul Matthew Lam Kin Hong Hong Kongis.

Peale majandussuhete ja koostöö rahvusvahelisel tasandil on Eesti huvitatud ka kultuuri- ja haridusalase koostöö edendamisest Hiinaga. Eesti on alati toetanud "ühe Hiina" poliitikat (Eesti käsitleb Taiwani Hiina territooriumi lahutamatu osana). Hiina ametnikud ja diplomaadid on korduvalt kinnitanud, et Hiina austab Eesti poliitilisi valikuid. Hiina suhtus positiivselt Eesti liitumisse Euroopa Liiduga.

Nagu varasemates Riigikogu koosseisudes, tegutseb ka XIII koosseisus Eesti-Hiina parlamendirühm (esimees Helmen Kütt). XI Ülehiinalises Rahvaesindajate Kogus asutati 2008. a suvel Hiina-Eesti sõprusgrupp (NPC China-Estonian Friendship Group), mille esimees on Ma Wenpu.

Viimastel aastatel on toimunud regulaarsed kohtumised Eesti ja Hiina peaministrite vahel, viimati novembris 2017, Budapestis.

TÄHTSAMAD VISIIDID

Hiinasse

jaanuar 2018

Riigikogu esimees Eiki Nestor Pekingis


mai 2017

Riigikogu väliskomisjon Pekingis ja Chongqingis

november 2016

maaeluminister Urmas Kruuse Kunming’is

juuni 2016

väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Liisa Oviir Ningbo’s, Šanghais ja Hangzhous

aprill 2016

kultuuriminister Indrek Saar Pekingis

aprill 2016

maaeluminister Urmas Kruuse Pekingis

november 2015

peaminister Taavi Rõivas Šanghais, Suzhous ja Pekingis

september 2015

maaeluminister Urmas Kruuse Pekingis

jaanuar 2015

välisminister Keit Pentus-Rosimannus Pekingis; avas ka uue saatkonnahoone

juuni 2014

väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Ningbo’s

mai 2013

kultuuriminister Rein Lang

oktoober 2012

majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Pekingis

september 2012

majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Pekingis

jaanuar 2011

Riigikogu esimees Ene Ergma Pekingis, Chengdus ja Hong Kongis

oktoober 2010

välisminister Urmas Paet, Šanghais

aprill-mai 2010

välisminister Urmas Paet Šanghais, kohtumine välisminister Yang Jiechi´ga

august 2008

peaminister Andrus Ansip olümpiamängudel, kohtumine peaminister Wen´iga

jaanuar 2007

välisminister Urmas Paet

oktoober 2006 kaitseminister Jürgen Ligi

august 2005

president Arnold Rüütel

oktoober 2004

kultuuriminister Urmas Paet

 

Eestisse

mai 2017

Hiina inimressursside- ja sotsiaalse kaitse aseminister Zhang Yizhen

aprill 2017

Hiina abipeaminister Zhang Gaoli

oktoober 2016

Hiina abivälisminister Liu Haixing

juuli 2014

Hiina KP Rahvakongressi välisasjade komisjoni delegatsioon eesotsas esinaise Fu Ying’iga

september 2010

Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige Li Changchun

november 2009

Hiina asepeaminister Zhang Dejiang

oktoober 2006

Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi esimees Jia Qinglin

august 2005

Hiina välisminister Li Zhaoxing



LEPINGULINE BAAS

Eesti ja Hiina valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  1. Teadus- ja tehnikaalase koostöö leping (jõustus 20.04.1992)
  2. Valitsuste vaheline leping riiklikust krediidist kaupade saatmiseks Eestisse (jõustus 12.05.1992.)
  3. Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 14.04.1993)
  4. Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 3.09.1993)
  5. Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 1.06.1994)
  6. Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi president Jiang Zemin’i poolt 1994. aastal alla kirjutatud Ühisdeklaratsioon (jõustus 13.06.1994)
  7. Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.01.99). Lepingu muudatus kirjutati alla Tallinnas 09.12.14
  8. Tsiviillennundusleping (jõustus 3.01.2000)
  9. Meretranspordileping – allkirjastati majandus-ja transpordiminister Juhan Partsi ja Hiina asetranspordiminister Xu Zuyuan poolt 24.09.2008.
  10. EVja HRV vaheline leping vastastikusest abist õigusasjades (31.03.2011)
  11. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise leping (allkirjad 27.04.2015)

 

Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Jiang Zemini poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioon annab kahepoolsetele suhetele üldisema raamistiku.


MAJANDUSSUHTED


Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuigi veidi piiravad koostööd erinevused mastaapides, regulatsioonides ja kultuuris. Hiina-poolne huvi tugineb eelkõige Eesti arenenud digikeskkonnale,  soodsale geograafilisele asendile, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile. Hiina jaoks on oluline ka Eesti kuulumine „Vöö ja tee initsiatiivi“ riikide hulka. Eesti ettevõtjaid on Hiinas huvitanud konkurentsivõimeliste hindadega tarbekaupade ja seadmete ostmine, suur turg ja transiidivõimaluste pakkumine hiina kaupadele. Viimasel ajal on tunda ka meie ettevõtjate huvi Hiina investeeringute sissetoomise vastu.

Eesti ja Hiina vahelised kahepoolsed majandussuhted on keskne aruteluteema nii poliitikute kohtumistel kui ka paariaastaste vahedega aset leidvatel Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas, toiduainete ja  tööstustootmises. Lisaks on arutluse all olnud Eesti kaupade turustamise küsimused Hiina turul. Viimane, 10. Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumine toimus 22. aprill 2016. a Tallinnas.

Majandussuhete praeguses seisus, kus peamised lepingud on sõlmitud, on päevakorda tõusnud koostöö laiendamine linnade ja kohalike omavalitsuste tasandile ning ettevõtete ja ametkondade vaheliste otsekontaktide loomine. Koostööd võiks tihendada e-kaubanduse, IKT, puidu ja toiduainete tööstuse, haridus- ja turismivallas. Arenev ja potentsiaaliga on logistikaalane koostöö. Hiina pool on tundnud huvi ka Eesti biotehnoloogia ja põlevkivitöötlemise alaste teadmiste ning kogemuse vastu. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Eestit külastanud Hiina turistide arv: 2017. aastal viibis Eestis mitmepäevareisil 25 813 hiinlast (2016. a. 19 737).

Kaubavahetus

Eesti kaubandust Hiinaga 21.sajandil iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk. Eesti ekspordi vedajaks oli elektroonikasektor aga ka puidu osakaal oli märkimisväärne.

2017. a oli Hiina Eesti kaubanduspartnerite hulgas 9. kohal, osatähtsus Eesti koguekspordis 1.7% ja koguimpordis 4%.

Eesti - Hiina kaubavahetuse areng aastatel 2012-2017 (miljonites eurodes):

 

Eksport

Import

Bilanss

2012

101,2

480,6

-379,4

2013

85,2

433,7

-348,5

2014

139,3

486,7

-347,4

2015

135,3

519,5

-384,2

2016

167,7

556

-388,2

2017

200,4

553,1

-352,7

Peamised ekspordiartiklid 2017:

  • Masinad ja mehhaanilised seadmed 40,4% ekspordist
  • Puit ja puittooted  28,9%
  • Mõõte-, kontroll- jm. seadmed 10,6%
  • Metallid ja metallitooted 4,6%

Peamised impordiartiklid 2017:

  • Elektriseadmed ja nende osad 43,8% impordist
  • Mehaanilised seadmed ja nende osad 17,3%
  • Tekstiil ja tekstiilitooted 10%
  • Metall- ja metallitooted 7,2%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist www.stat.ee

 Investeeringud

Hiina otseinvesteeringud Eestis olid 30.09.17 seisuga 17.5  mln EUR e. 0.09% kogumahust. Peamised sektorid: haldus- ja abitegevused ning hulgi- ja jaekaubandus.

Eesti investeeringud Hiinas olid samal ajal 4.3  mln EUR e. 0.07% Eesti kogumahust välismaal. Investeeritud on paljudesse sektoritesse (töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, kinnisvara, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus).

Enim tähelepanuväärsemate hiljutiste investeeringutena võib tuua välja lennukite remondi- ja hooldustöid pakkuva Magnetic MRO AS-i müük €43 miljoni eest Guangzhou Hangxin Aviation Technologyle, jaanuaris 2018. 2017. aasta augustis tegi Hiina suurim sõidujagamiseteenust pakkuv Didi investeeringu Taxifysse. 2017. aasta kevadel jõudis lõpule  Eesti Energia Jordaania tütarettevõte aktsiate müük Hiina päritolu ettevõttele Guangdong Yudean Group Co ja YTL International Berhad’ile. 2,1 miljardi USD väärtuses tehingu näol on tegemist suurima ühekordse investeeringuga põlevkivitööstusesse. 2015. aastal lõid Omniva ja Hiina suurima erakapitalil põhineva kullerfirma S.F. Express ühisettevõte, mille põhitegevusala on vahendada kaupu Hiina ja Euroopa vahel. Post11 teenindab ligi 100 sihtriiki.

KULTUURI- ja HARIDUSALANE KOOSTÖÖ
 

Eesti ja Hiina kultuurikoostöö on heal järjel. Riikidevaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping jõustus 3. septembril 1993 ning alates 1998.aastast on lepingu rakendamiseks sõlmitud 2-aastaseid rakendusprogramme. Praegu kehtiv programm aastateks 2013-2017 kirjutati alla Rein Langi visiidi ajal. Samas ei piirdu Eesti ja Hiina kultuurivahetus ainult lepinguliste suhetega: Eestis on populaarsust võitnud hiina restoranid, samuti tegutsevad organisatsioonid, kuhu on koondunud Hiina kultuurist ja kultuuripärandist huvitatud inimesed.

Eestis on käinud esinemas Hiina tantsu- ja muusikarühmad, on toimunud Hiina kunstinäitusi. Hiina filme on mitmel korral näidatud Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivalil. Tallinna ja Helsingi kui partnerlinnade koostöös esitatakse juba mitmendat aastat järjest üheaegselt Hiina uusaastapidustuste tähistamisega seotud kultuuriprogrammi. 2013. a juunis andis Tallinna sõpruslinna Hangzhou sümfooniaorkester kontserdi Estonias. Lasteekraani Muusikastuudio osales 2013. aasta augustis Pekingis Maailma Rahukoori (World Peace Choir) koosseisus Hiina kontsertreisil.

2014. a aprillis andis Tallinnas kontserdi tipp-pianist Yundi Li; Balti muusikasündmuste raames Hiinas (Eesti-poolne korraldaja Eesti Kontsert) esines 2014. a sügisel terve rida Eesti kollektiive ja dirigente, sh Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, pianist tšellokvartett C-JAM, Rein Rannap jt. 2015. a esineb Eestis rahvusvaheline menuproduktsioon The Grand Chinese New Year Concert (CN uue aasta pidustusteks; Tallinnas ja veel paaris Eesti linnas), China National Peking Opera Company ORIENT-festivalile jmt.

Teadusalase koostöö raames sõlmisid Eesti ja Hiina Teaduste Akadeemia 2000. a mais koostöömemorandumi (Memorandum of Understanding for Scientific Co-operation), millele kirjutasid alla Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja tema Hiina kolleeg, Hiina TA president akadeemik LU Yongxiang.2003. a sügisel sai Pekingi rahvusvahelisel graafikabiennaalil Gold Prize auhinna kunstnik Benjamin Vasserman. 2010. a märtsis toimusid Hiina Filmipäevad Tallinnas ja 2010. a oktoobris leidis aset Eesti Filmifestival Šanghais. Seoses maailmanäitusega EXPO2010 tutvustati ka Eesti loomemajandust.

Seoses kahepoolsete diplomaatiliste suhete sõlmimise 25. aastapäevaga 2016. aastal toimusid Eestis mitmed Hiina kultuuri ja ka toitu tutvustavad üritused.

Kahepoolne üliõpilaste mobiilsus on suurenenud. Üha rohkem eestlastest tudengeid on haridusteed jätkamas Hiina ülikoolides ning kuna Hiina on viimasel ajal varasemast rohkem huvitatud üliõpilasvahetusest, on stipendiumivõimalused paranenud. Tänu mainitud stipendiumitele on alates 1994. a igal aastal olnud mõnel Eesti üliõpilasel võimalus õppida Hiinas hiina keelt. Hiina keelt ja kultuuri saab erialana õppida vaid Tallinna Ülikoolis. 2010. a septembris avati Tallinna Ülikooli juures Konfutsiuse Instituut.

Aasta-aastalt leiab üha rohkem üliõpilasi Hiinast tee Eesti ülikoolidesse. Hiina üliõpilaste huvi Eestis õppimise vastu on viimasel ajal stabiilselt aktiivne ning Euroopa Liidu välistest riikidest siia õppima saabunud üliõpilaste arvu poolest on Hiina 3. kohal peale Venemaad ja Ameerika Ühendriike. Eesti ülikoolid käivad oma välisüliõpilastele pakutavaid võimalusi regulaarselt Hiinas tutvustamas sihtasutuse Archimedes toel.

2010. aasta sügisel alustas esmakordselt ajaloos tööd eesti keele lektor Pekingi välisülikooli juures.
 

KOHALIKE OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ
 

Suhtlemine Eesti ja Hiina kohalike omavalitsuste vahel on muutunud üha aktiivsemaks. Tallinna linnal on regulaarsed kontaktid partnerlinna Hangzhouga, kogemusi vahetatakse linnaplaneerimise, transpordi jt päevakohastes valdkondades, sõlmitud on kultuurikontakte. Viimane visiit toimus 2013. aasta juunis, mil Hangzhou filharmoonikud külastasid Tallinnat. Lisaks käis pealinnas 2013.a septembris ka Pekingi linnajuhtide delegatsioon. Tartu sidemed oma sõpruslinna Ningboga on tihenenud tänu Ningbo delegatsiooni võõrustamisele Tartus 2011. aastal ning sellele järgnenud Tartu linnavalitsuse ja volikogu liikmete vastuvisiidile Ningbosse 2012. aasta märtsis. Narva-Xianmeni sõprussuhte tulemusel käis Narva delegatsioon Hiinas 2013.a mais ja hiinlased Narvas sama aasta augustikuus. Mitmed omavalitsused Hiinas ja ka Eesti Linnade Liidu liikmed on üles näidanud huvi omavaheliste sõprussidemete sõlmimise ja tihendamise vastu, mille tulemusena loodetakse leida vastastikku kasulikke ärikontakte ja edendada kaubavahetust.

2012. a novembris sõlmiti kahepoolne koostöö raamleping Eesti Linnade Liidu ja tema koostööpartneri – Chinese People´s Association for Friendship with Foreign Countries – vahel, eesmärgiga veelgi tugevdada kohalike omavalitsuste vahelist suhtlust ja koostööd.

Tänavu mätsis käis Eesti-Soome-Rootsi ühisdelegatsioon Jiangsu provintsis, maikuus väisas Eestit Jilini provintsi delegatsioon (juulis avati Paldiskis Jilini äriesindus), on korraldatud ja plaanis mitmeid väiksemamahulisi äriseminare ja ümarlaudu. Arenevas staadiumis on sidemed Harjumaa ja Zhejiang’i provintsi (hiinlaste delegatsioon käis Eestis 2013. a kevadel) ja Paldiski-Guangzhou vahel.

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Pekingis TEL. (86 10) 8531 6700, E-MAIL: embassy.beijing@mfa.ee