Eesti ja Hiina RV

16.01.2012

Eesti-Hiina suhted on pärast Eesti taasiseseisvumist arenenud kiires tempos ning on väga head. Suhete arendamine on toimunud tänu vastastikusele initsiatiivile: riikide vahel on toimunud arvukalt visiite, sõlmitud on tähtsamad kahepoolsed baaslepingud.

Diplomaatilised suhted Eesti ja Hiina RV vahel sõlmiti 11. septembril 1991. a. Hiina asevälisministri Tian Zengpei Eesti visiidi käigus. Hiina avas Tallinnas oma saatkonna 1992. a. Alates 28.augustist 2008 esindab Hiinat Eestis suursaadik Huang Zhongpo . Lisaks saatkonnale on Hiinal Eestis veel ka majandus- ja kaubandusesindus ning kaitseatašee büroo.

Eesti praegune suursaadik Andres Unga andis volikirja üle Hiina president Hu Jintaole 30. septembril 2007.a. Eesti esimene suursaadik Hiinas Mait Martinson esindas Eestit Hiinas aastatel 2002-2007. Enne teda esindas Eestit Pekingis ajutine asjur Malle Kurbel, kes määrati ametisse 1. juulil 2001. Alates 15. augustist 1997 oli esindajaks ajutine asjur Andrei Birov. 2010. aastal alustas tööd Eesti Peakonsulaat Šanghais. Samuti esindab Eestit Hiinas aukonsul Liu Chak-Wan Macaus ning alates 2011.a.veebruarist ka aukonsul Matthew Lam Kin Hong Hong Kongis. Majanduslikult hästi arenenud, soodsa asukohaga Macau ning Hong Kong pakuvad huvi Eesti majandusringkondadele.

Peale majandussuhete ja koostöö rahvusvahelisel tasandil on Eesti huvitatud ka kultuuri- ja haridusalase koostöö edendamisest Hiinaga. Eesti on alati toetanud "ühe Hiina" poliitikat (Eesti käsitleb Taiwani Hiina territooriumi lahutamatu osana). Hiina ametnikud ja diplomaadid on korduvalt kinnitanud, et Hiina austab Eesti poliitilisi valikuid. Hiina suhtub positiivselt Eesti liitumisse Euroopa Liiduga.

Riigikogu XII koosseisus on, nagu ka varasemates, Eesti-Hiina parlamendigrupp. XI Ülehiinalises Rahvaesindajate Kogus asutati 2008.a. suvel Hiina-Eesti sõprusgrupp (NPC China-Estonian Friendship Group), mille esimees on Ma Wenpu.

Tähtsamad visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Hiina valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

1. Teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe (jõustus 20.04.1992)
2. Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 14.04.1993)
3. Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 03.09.1993)
4. Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.06.1994)
5. Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.01.1999)
6. Lennunduskokkulepe (jõustus 03.01.2000)
7. Meretranspordilepe (jõustus 18.12.2008)
8. Õigusabileping (jõustus 31.03.2011)

Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Jiang Zemini poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioon annab kahepoolsetele suhetele üldisema raamistiku.

Majandussuhted

Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuigi veidi piiravad koostööd kauge vahemaa ning erinevused mastaapides ja kultuuris. Hiina-poolne huvi tugineb eelkõige Eesti soodsale geograafilisele asendile, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile. Eesti ettevõtjaid on Hiinas huvitanud konkurentsivõimeliste hindadega tarbekaupade ja seadmete ostmine, odav tootmisbaas, suur turg ja transiidivõimaluste pakkumine hiina kaupadele.

Eesti ja Hiina vahelised kahepoolsed majandussuhted on keskne aruteluteema nii poliitikute kohtumistel kui ka paariaastaste vahedega aset leidvatel Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas ja tööstustootmises. Lisaks on arutluse all olnud Eesti kaupade turustamise küsimused Hiina turul. Viimane, 7. Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumine toimus 12.-13.märtsil 2008.a. Pekingis.

Majandussuhete praeguses seisus, kus peamised lepingud on sõlmitud, on päevakorda tõusnud koostöö laiendamine linnade ja kohalike omavalitsuste tasandile ning ettevõtete ja ametkondade vaheliste otsekontaktide loomine. Koostööd võiks teha tööstuskaupade, puidu ja toiduainete tööstuse, IT, haridus- ja turismivallas. Arenev ja potentsiaaliga on logistikaalane koostöö. Hiina pool on tundnud huvi ka Eesti biotehnoloogia ja põlevkivitöötlemise alaste teadmiste ning kogemuse vastu.

KAUBAVAHETUS

Eesti kaubandust Hiinaga 21.sajandil iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk, erandiks on siin aasta 2006, mil kaubavahetus kahe riigi vahel peaaegu tasakaalustus, kusjuures Eesti ekspordi vedajaks oli elektroonikasektor.

2011.a. 9 kuu seisuga oli Hiina Eesti kaubanduspartnerite hulgas 10.kohal, käive 498 mln eurot, käibe kasv võrrelduna sama perioodiga eelmisel aastal 86%.

Eesti - Hiina kaubavahetuse areng aastatel 2005-2011 (miljonites eurodes):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 30.09.2011 seisuga Eestisse Hiinast tulnud otseste välisinvesteeringute positsioon 7,2 mln eurot. Eesti investeeringud Hiinasse moodustavad 1,9 mln eurot.

Kultuurisuhted ja haridusalane koostöö

Eesti ja Hiina kultuurikoostöö on heal järjel. Riikidevaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping jõustus 3. septembril 1993 ning alates 1998.aastast on lepingu rakendamiseks sõlmitud 2-aastaseid rakendusprogramme, samas ei piirdu Eesti ja Hiina kultuurivahetus ainult lepinguliste suhetega: Eestis on populaarsust võitnud hiina restoranid, samuti tegutsevad organisatsioonid, kuhu on koondunud Hiina kultuurist ja kultuuripärandist huvitatud inimesed.

Eestis on käinud esinemas Hiina tantsu- ja muusikarühmad, on toimunud Hiina kunstinäitusi. Hiina filme on näidatud Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivalil. 2003. a. sügisel sai Pekingi rahvusvahelisel graafikabiennaalil Gold Prize auhinna kunstnik Benjamin Vasserman. 2004. a. juulis külastas Saku laste laulukoor Tianjin’i ja augustis tegid Tianjin’i lapsed vastuvisiidi Eestisse. 2010.a. märtsis toimusid Hiina Filmipäevad Tallinnas. 2010.a. oktoobris Eesti Filmifestival Šanghais.

2011.a., seoses kahepoolsete diplomaatiliste suhete sõlmimise 20.aastapäevaga, toimus Eestis mitmeid Hiina kultuuri tutvustavaid üritusi, mh andis kolm kontserti Keelatud Linna Kammerorkester.

Tänu Hiina pakutud stipendiumitele on alates 1994. a. igal aastal olnud mõnel Eesti üliõpilasel võimalus õppida Hiinas hiina keelt; hiina keelt ja kultuuri saab õppida nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis. 2010.a.septembris avati Tallinna Ülikooli juures Konfutsiuse Instituut.

2010.aasta sügisel alustas esmakordselt ajaloos tööd eesti keele lektor Pekingi välisülikooli juures.

Eestis õpib igal aastal hulgaliselt Hiina üliõpilasi.

Teadusalase koostöö raames sõlmisid Eesti ja Hiina Teaduste Akadeemia mais 2000. a. koostöömemorandumi (Memorandum of Understanding for Scientific Co-operation), millele kirjutasid alla Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja tema Hiina kolleeg, Hiina TA president akadeemik LU Yongxiang.