Eesti ja Hiina RV

18.08.2009

Eesti-Hiina suhted on pärast Eesti taasiseseisvumist arenenud kiires tempos ning on väga head. Suhete arendamine on toimunud tänu vastastikusele initsiatiivile: riikide vahel on toimunud arvukalt visiite, sõlmitud on tähtsamad kahepoolsed baaslepingud.

Diplomaatilised suhted Eesti ja Hiina RV vahel sõlmiti 11. septembril 1991. a. Hiina asevälisministri Tian Zengpei Eesti visiidi käigus. Hiina avas Tallinnas oma saatkonna 1992. a. Alates 18. maist 2006 esindab Hiinat Eestis suursaadik Xie Junping. Lisaks saatkonnale on Hiinal Eestis veel ka majandus- ja kaubandusesindus ning kaitseatašee büroo.

Eesti praegune suursaadik Andres Unga andis volikirja üle Hiina president Hu Jintaole 30. septembril 2007.a. Eesti esimene suursaadik Hiinas Mait Martinson esindas Eestit Hiinas aastatel 2002-2007. Enne teda esindas Eestit Pekingis ajutine asjur Malle Kurbel, kes määrati ametisse 1. juulil 2001. Alates 15. augustist 1997 oli esindajaks ajutine asjur Andrei Birov. Samuti esindab Eestit Hiinas aukonsul Liu Chak-Wan Macaus. Majanduslikult hästi arenenud, soodsa asukohaga Macau pakub huvi Eesti majandusringkondadele.

Peale majandussuhete ja koostöö rahvusvahelisel tasandil on Eesti huvitatud ka kultuuri- ja haridusalase koostöö edendamisest Hiinaga. Eesti on alati toetanud "ühe Hiina" poliitikat (Eesti käsitleb Taiwani Hiina territooriumi lahutamatu osana). Hiina ametnikud ja diplomaadid on korduvalt kinnitanud, et Hiina austab Eesti poliitilisi valikuid. Hiina suhtub positiivselt Eesti liitumisse Euroopa Liiduga.

Riigikogu X koosseisus asutati 16-liikmeline Eesti-Hiina parlamendigrupp, mille esimees on Peeter Kreitzberg. X Ülehiinalises Rahvaesindajate Kogus asutati Hiina-Eesti sõprusgrupp (NPC China-Estonian Friendship Group), mille esimees on Liu Yingming.

Tähtsamad visiidid

Samuti on Hiinas viibinud mitmed Riigikogu liikmed, ärimeeste delegatsioonid, kohalike omavalitsuste esindajad, haridustegelased ja ajakirjanikud.

Eestit on külastanud ka mitmed Hiina kaubandus- ja majandusdelegatsioonid ning provintside esindajad.

Lepinguline baas

1. Teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe (jõustus 20.04.92)
2. Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 14.04.93)
3. Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 03.09.93)
4. Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.06.94)
5. Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.01.99)
6. Lennunduskokkulepe (jõustus 03.01.00)

Samuti on jõus Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Jiang Zemini poolt 1994. aastal alla kirjutatud ühisdeklaratsioon.

Sõjaline koostöö

29. juunist 6. juulini 1998 oli Hiina kaitseminister Chi Haotiani kutsel Hiinas visiidil kaitseminister Andrus Öövel. Visiidi käigus kohtus Öövel ka Hiina asepresidendi Hu Jintaoga. Augustis 1998 osalesid esmakordselt "Erna" retkel Hiina sõjaväelased; Hiina võistkonnad on "Erna" retkel osalenud ka järgnevatel aastatel, 2002. a. saavutasid hiinlased kaksikvõidu.

Majandussuhted

Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuigi veidi piirab koostööd riikide vahemaa ning mastaapide erinevus. Hiina-poolne huvi tugineb eelkõige Eesti soodsale geograafilisele asendile, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile.

Eesti ja Hiina vahelised kahepoolsed majandussuhted on keskne aruteluteema umbes poolteise kuni kaheaastaste vahedega aset leidvatel Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö tsiviillennunduses, transiidis, logistikas ja tööstustootmises. Lisaks on arutluse all olnud Eesti kaupade turustamise küsimused Hiina turul. Viimane Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumine toimus 11. novembril 2003. a. Pekingis.

Majandussuhete praeguses seisus, kus peamised lepingud on sõlmitud, on päevakorda tõusnud koostöö laiendamine linnade ja kohalike omavalitsuste tasandile ning ettevõtete ja ametkondade vaheliste otsekontaktide loomine. Koostööd võiks teha tekstiilkaupade, tollitehnika, puidu ja toiduainete tööstuse ning IT vallas. Hiina on huvitatud koostööst Eesti Raudteega, samuti Eesti elektroonika ja monitooringusüsteemide importimisest. Hiina pool on tundnud ka huvi Eesti biotehnoloogia ja põlevkivitöötlemise alaste teadmiste ning kogemuse vastu.

KAUBAVAHETUS

2006. aastal kiirenes kaubavahetus Hiinaga oluliselt, seda eelkõige ekspordi jõudsa kasvu arvel. Eksport kasvas 2005. aasta sama perioodiga võrreldes ligi 6 korda ja import 29%. Ekspordi hüppelise kasvu taga oli taaskord elektroonikasektor. Kaubavahetuse kogumahust 540,7 miljonit USD moodustas eksport juba peaaegu poole ehk 265,4 mln ja import 275,3 mln USD. Ekspordimahu olulise suurenemise tulemusena kahanes kaubavahetuse puudujääk 9,8 mln USDni, mis oli vaid 6% eelmise aasta tasemest.

Kaubavahetuse areng viimastel aastatel (2000-2006)
miljonites kroonides:

Suuremad ekspordiartiklid (% koguekspordist Hiina)

• masinad ja seadmed (mobiiltelefonide osad) 81%
• metallid ja metalltooted 10%
• puit ja puittooted 3%
• taimsed tooted 3%

Suuremad impordiartiklid (% koguimpordist Hiinast)

• masinad ja seadmed 55%
• tekstiil ja tekstiiltooted 12%
• metallid ja metalltooted 8%
• muud tööstuskaubad 7%
• plast- ja kummitooted 4%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2006 seisuga Eestisse Hiinast tulnud otseste välisinvesteeringute positsioon -2,2 miljonit USD. Miinuse taga võib olla lühiajaline kaubanduskrediit Hiina investoritele. Eesti otseinvesteeringud Hiinasse kasvasid märgatavalt 2006. aasta I kvartalis (1,4 miljoni USDni), kuid kahanesid aasta lõpuks 0,5 miljoni USDni.

EESTI-HIINA TRANSIIDIKOOSTÖÖ

Hiinale on huvipakkuv Eesti hea transpordiinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada Eestit ümberlaadimispunktina teel Lääne-Euroopasse. Veelgi enam on Eesti huvitatud Hiina-poolsetest investeeringutest ja Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamisest.

Selle projekti elluviimiseks on koostööd alustanud Eesti Raudtee ja Shanghai Raudtee. 1998. a. kirjutati alla koostööprotokoll, mille eesmärk on Hiina kaubaveo suunamine Euroopasse Eesti kaudu. Perspektiivne oleks koostöösse kaasata ka Muuga sadama konteinerterminaali projekt.

Perspektiivikas on ka lennundusalane koostöö. 1999. a. märtsis allkirjastasid Eesti ja Hiina lennunduslepingu, mille tulemusel võiks alata kahe riigi vaheline otselennuühendus.

Kultuurisuhted ja haridusalane koostöö

Eesti ja Hiina kultuurikoostöö on heal järjel. Riikidevaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping jõustus 3. septembril 1993, samas ei piirdu Eesti ja Hiina kultuurivahetus ainult lepinguliste suhetega: Eestis on populaarsust võitnud hiina restoranid, samuti tegutsevad organisatsioonid, kuhu on koondunud Hiina kultuurist ja kultuuripärandist huvitatud inimesed.

Eestis on käinud esinemas Hiina tantsu- ja muusikarühmad, on toimunud Hiina kunstinäitusi. Hiina filme on näidatud Tallinnas Pimedate Ööde Flmifestivalil. 2003. a. sügisel sai Pekingi rahvusvahelisel graafikabiennaalil Gold Prize auhinna kunstnik Benjamin Vasserman. 2004. a. juulis külastas Saku laste laulukoor Tianjin’i ja augustis tegid Tianjin’i lapsed vastuvisiidi Eestisse.

Tänu Hiina pakutud stipendiumitele on alates 1995. a. igal aastal olnud kahel Eesti üliõpilasel võimalus õppida Hiinas hiina keelt; hiina keelt ja kultuuri saab õppida ka Tallinnas Eesti Humanitaarinstituudis. Samuti on Eestis õppinud ja õpivad praegu hiina üliõpilased.

Estonian Business School (EBS) ja Shandongi Chinese Women’s College sõlmisid 2000. a. kevadel koostööprotokolli. Alates 2001. õppeaastast alustasid EBSi kaheaastases rahvusvahelise ärijuhtimise magistriprogrammis õpinguid Tianjinist ja Jinanist pärit hiina noored. Spetsiaalselt hiina üliõpilastele loodud magistriprogrammi eesmärgiks on anda juba Hiinas kõrghariduse omandanud spetsialistidele rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline juhtimisalane haridus, mis võimaldaks peale kooli lõpetamist alustada juhikarjääri või luua oma ettevõte.

Teadusalase koostöö raames sõlmisid Eesti ja Hiina Teaduste Akadeemia mais 2000. a. koostöömemorandumi (Memorandum of Understanding for Scientific Co-operation), millele kirjutasid alla Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja tema Hiina kolleeg, Hiina TA president akadeemik LU Yongxiang.