Eesti Euroopa Liidus

01.10.2009

Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Seda eesmärki järgib ka "Valitsuse Euroopa Liidu poliitika aastateks 2007-2011", mis pidades silmas Liidu üldisi huve ja arengut, esitab Eesti ettepanekud Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks.

Alljärgnev annab põgusa ülevaate Eesti seisukohtadest ja küsimustest, millele Eesti tähelepanu Euroopa Liidus lähiajal keskendub.

Lissaboni leping

Euroopa Liidu aluslepingute uuendamine tuleneb eelkõige vajadusest tagada Liidu tõhus toimimine ja ajakohastada Liidu eesmärgid üha kiiremalt muutuvas maailmas. Samuti soovitakse Lissaboni lepinguga tuua Euroopa Liitu inimestele lähemale. 

Lissaboni reformileping allkirjastati Euroopa Ülemkogul Lissabonis 13. detsembril 2007, misjärel algas ratifitseerimisprotsess liikmesriikide parlamentides. Rahvahääletus lepingu üle toimus ainsana Iirimaal, kus see mitmetel põhjustel 12. juunil 2008 tagasi lükati. 2009. aasta juuni Euroopa Ülemkogul võeti vastu Iirimaale antavate õiguslike garantiide pakett, samuti lepiti kokku, et igale liikmesriigile säilib oma volinikukoht komisjonis. Kordusreferendum Iirimaal toimub 2.oktoobril 2009. Kui kõik sujub edasi edukalt, peaks leping jõustuma 2009. aasta lõpuks.

Eesti toetab Lissaboni lepinguga edasiminekut. Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu 11. juunil 2008.a. ning loodame, et selleni jõuavad peatselt kõik liikmesriigid. Lepe ühtlustab ning lihtsustab liikmesriikide vahelist koostööd, et liikumine ja asjaajamine Euroopa Liidu piires oleks arusaadav ja kerge igale kodanikule. Leping muudab Euroopa Liidu demokraatlikumaks, parandades Liidu ja tema kodanike suhet läbi kodanikualgatuse võimaluse ja rahvusparlamentidele suurema kaasarääkimisõiguse andmise. Samuti luuakse lepingu jõustumisega liidule püsiv institutsionaalne raamistik. Lissaboni leping on ka märkimisväärse tähtsusega Euroopa Liidu rolli kujundamisel maailmas ning tagab tugeva Euroopa, mis on globaliseerumise väljakutsetele vastamise eeltingimus - maailma mastaabis oleme arvestatav partner vaid ühtse liidu, mitte erihuvidega liikmesriikidena.

Laienemine

Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi - demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovaatilise suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega oma ELiga liitumisel saadud reformikogemusi.

Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist.

Hetkel on Euroopa Liidul 3 ametlikku kandidaatriiki, kellest Horvaatia ja Türgiga liitumisläbirääkimised käivad, kuid Makedoonia1 veel ootab läbirääkimiste avamist. http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm.
Liitumisavaldused on veel esitanud Montenegro (esitas 15.12.2008), Albaania (28.04.2009) ja Island (16.07.2009).

Läänemere strateegia

Läänemere strateegia väljaarendamiseks Euroopa Komisjoni poolt kutsusid üles paari aasta tagused (2007)  Ülemkogu järeldused. Vastavasisulise resolutsiooni oli aasta varem vastu võtnud ka Euroopa Parlament.

Laias laastus on antud uue EL sisese initsiatiivi eesmärgiks senise poliitika koondamine, lähtudes Läänemere ümbruse spetsiifilistest probleemidest. 2009. aasta juuniks valminud Komisjoni teatis toob hästi välja teemad, millega strateegia tegeleb. Neid on peamiselt neli - keskkond, konkurentsivõime, infrastruktuur ning merekeskkonna ohutus. Euroopa Komisjoni eestvõttel viimasel aastal korraldatud konsultatsioonide käigus leitud konsensuse kohaselt pole Läänemere merekeskkonna seisund veel kiita ning ehkki makroregiooni kui terviku konkurentsivõime on hea, esineb vajakajäämisi infrastruktuuris ning näiteks EL siseturu nelja vabaduse rakendamisel.

Läänemere strateegia tervikuna vaatab seega ka tulevikku. Ehkki olemasolev regiooniülene koostöö on juba üsna tugev, hõlmates muuhulgas mitukümmet regionaalset organisatsiooni, võib strateegia sihiks pidada selle paremat fokusseeritust, suunates EL ning Läänemereäärsete riikide tähelepanu kõige suurematele kitsaskohtadele.

EL-sisese Läänemere piirkonna strateegia väliseid aspekte hõlmab 1999. aastast tegev olnud projektipõhine Põhjamõõde, mille liikmeteks on võrdsete partneritena Euroopa Liit, Venemaa, Norra ja Island. Oleme tegevad Põhjamõõtme sotsiaalpartnerluses ning osaleme vaatlejana keskkonnapartnerluses.

Läänemere strateegiast on võimalik lugeda veel:
Euroopa Komisjoni veebilehelt
Postimehest. Urmas Paet: Läänemere strateegia nimel (17.07.2008)
Euroopa territoriaalse koostöö uudiskirjast (kevad, 2009):

EL energia- ja kliimapoliitika

2007. aasta märtsis aset leidnud Euroopa Ülemkogul kiideti heaks EL energiaalane tegevuskava aastateks 2007-2009, mis sätestas ühendusele järgmised konkreetsed energia- ja kliimapoliitilised eesmärgid:

• Taastuvenergia osakaalu tõstmine EL tasemel 20%-ni aastaks 2020. 
• Biokütuste osakaalu tõstmine EL tasemel 10%-ni aastaks 2020.
• Saavutada toonaste hinnangutega võrreldes 20% EL energiasääst aastaks 2020.
• EL kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30% võrra aastaks 2020 eeldusel, et maailma teised arenenud riigid üritavad sama.
• EL kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise ühepoolne kohtutus 20% võrra aastaks 2020 hoolimata sellest, mida teevad teised.

Tegevuskava jätkuna üllitati sama aasta septembris konkreetsete meetmete pakett EL siseturu ja 2008. aasta jaanuaris kliima- ja energiaküsimustes. Mõlema osas jõuti 2008. a teisel poolel aset leidnud Prantsusmaa eesistumise ajal ka kokkuleppele.

2008. aasta sügisel väljastas Euroopa Komisjon Teise Strateegilise Energiaülevaate fookusega energiajulgeolekule ja EL energiapoliitika välismõõtmele. Koos ülevaatega töötas komisjon välja ka järjekordse laia energiapaketi, mille keskseks osaks on energiajulgeolek ning viimase saavutamiseks olulise tähtsusega energiaefektiivsus. Eestile on üheks võtmeteemaks paketis käsitletavatest teemadest hädavajaliku infrastruktuuri rajamine, mille juures on prioriteetide loetelus nimetatud Läänemere Energiaühenduste Kava (Baltic Interconnection Plan). Energiajulgeolek on ka 2009. aasta kevadise ülemkogu peateemasid.

Eesti on algusest peale olnud EL ühise energia- ja kliimapoliitika pooldaja. Eesti on toetanud ühtse EL energiasiseturu väljaarendamist ning EL poolt sätestatud kliimaeesmärkide kaudu jätkusuutlikuma majanduse suunas liikumist. Kaasnevad eesmärgid on meile küll väljakutseks, kuid siiski saavutatavad. Leiame, et sarnaselt ambitsioonika edasiliikumisega liidusiseselt peaks EL komisjoni viimaste ettepanekute põhjal välja arendama ka koherentse energiaalase välispoliitika ning tõsiselt ja sisuliselt tegelema liikmesriikide ja ühenduse kui terviku energiajulgeoleku küsimustega.

Naabruspoliitika

Naabruspoliitika on EL üks kõige olulisemaid mehhanisme, millega mõjutada uute naabrite  arengut - poliitilisi ja majanduslikke reforme, institutsionaalselt arengut, õigusloomet, jms.

Toetamaks reformipüüdlusi partnerriikides, peab EL andma neile selgeid signaale reformide- ja naabruspoliitika tegevuskavade täitmise olulisusest, koostöö perspektiivist, pakkuma avaramaid ja selgemaid võimalusi. Eesti eesmärgiks on, et ELi sees kasvaks üksmeel Euroopa naabruspoliitika sihtriikide tugevama toetamise osas ja jätkuks naabruspoliitika edasine tugevdamine. Eesti on ENP edasise arengu aruteludes rõhutanud selliste valdkondade edasiarendamise vajalikkust nagu majandus- ja kaubanduskoostöö, viisalihtsustus, külmutatud konfliktidega tegelemine ja tihedam energiaalane koostöö.

Naabruspoliitikas on oluline see, kui palju on EL nõus oma 4 põhivabaduse põhimõtteid rakendama oma partnerriikidele. Sektoriaalsed lepingud oleksid siin heaks viisiks põhivabadusi partnereile avada. Naabruspoliitika sihtriigid peaksid omama selgust ja perspektiivi selles osas, et mis järgneb ühe või teise etapi läbimisel (nt ENP tegevuskava täitmisel). Samas on Eesti seisukohal, et kõige olulisem on partnerriigi enda pühendumus.

Eesti peab oluliseks arendada aktiivset suhtlemise formaati ENP idasuuna riikidega.  EL kinnitab idamõõtme arendamisega seda, et pöörab tähelepanu ja tihendab suhteid kõigi idas olevate ENP sihtriikidega, on kogemuste jagamise formaadiks ning tagab EL poliitika läbipaistvuse kõigi idariikide suhtes.  

Idamõõde peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada individuaalset lähenemist partnerriikidele ehk liikuda nende riikidega kiiremini, kes selleks on valmis. Partnerriigi suhted ELiga peavad sõltuma partnerriigi kodutööst  ja võimekusest, mitte niivõrd asukohast või ajaloolisest kuuluvusest. Edukamate riikidega on oluline kiiremini edasi liikuda. Partnerriikide rahastamine peab üha enam kujunema saavutustepõhiseks ning edukamatel sihtriikidel peab olema võimalus kiiremini edasi liikuda (näit. tõhustatud lepingulise suhte, sektoriaalsete lepingute kaudu).

Idamõõde annab ka parema võimaluse tihendada kontakte Kesk-Aasia riikidega ehk nn naabrite-naabritega ning on oluline energiajulgeoleku seisukohast.

Kuigi meil on rohkem kontakte ja kogemuste vahetust naabritega idas, peame tähtsaks ka koostööd EL lõunanaabritega, mis on sama oluline.

Ränne

Ränne on juba mõnda aega EL-i agendas oluline teema, seda eelkõige tulenevalt ebaseadusliku sisserände põhjustatud probleemidest ning Euroopa suurenevast tööjõupuudusest, mis tingib legaalse sisserände soodustamise vajaduse. Euroopa rändepoliitikate edasiarendamine on täna EL siseküsimuste valdkonna üks prioriteete. Sellele teemale paneb rõhku ka Rootsi Euroopa Liidu eesistujana 2009. aasta teisel poolel. Prantslaste eesistumisel võeti 2008. aasta detsembris vastu Euroopa rände- ja varjupaigapakt ning nüüd on rootslaste juhtimisel valmimas järjekordne strateegiline EL justiits- ja sisepoliitikate programm, nn Stockholmi programm, mis paneb paika selle valdkonna tööplaani aastateks 2010- 2014. Rändel on seal oluline osa.

Euroopa Liit soovib jätkata ka ühise Euroopa varjupaigasüsteemi loomist. See tähendab vastutuse jagamist liikmesriikide vahel pagulaste ümberasustamisel vastavalt erinevate riikide võimalustele ning nende võrdset kohtlemist kõikides liikmesriikides. 2010. aastal peaks alustama tööd Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet, mille ülesanne on toetada liikmesriikide varjupaigaküsimustes tehtavat praktilist koosööd ning koordineerida varjupaigaküsimustega tegelevate asutuste infovahetust. Oluline on veel soodustada tööjõu migratsiooni ning viia kokku sisserändajate oskused sihtkohamaa tööturu vajadustega.

Nagu kogu Euroopale, kujutab rändepoliitika ja selle tulevik endast vägagi tähtsat ning sensitiivset teemat samuti Eesti jaoks. Meil endil rände valdkonnas suuremad probleemid puuduvad, sest pole palju illegaalseid immigrante ega pagulasi, kuid peame rändeküsimuste käsitlemist EL tasandil ja ühiseid rändepoliitikaid oluliseks. Seejuures oleme seisukohal, et otsustamine oma (legaalse) sisserände üle peaks jääma liikmesriigi kompetentsi. Euroopa rändepakt kui põhimõtete kogum kõikideks edasisteks algatusteks ja arenguteks rände vallas ühtib üldjoontes Eesti migratsioonipoliitika põhimõtetega, jättes liikmesriikidele piisavalt paindlikkust oma rände korraldamisel.

Finantsperspektiiv

2007. aastal algas ELis uus 7 aasta pikkune eelarveperiood, mille üldise raamistiku osas jõudsid liikmesriigid omavahel kauaoodatud kokkuleppele 2005. a. detsembris.

Läbirääkimised olid keerulised, kuid Eesti võib tulemusega rahule jääda. Eesti saab eelarveperioodi jooksul EL eelarvest 4,5 miljardit eurot (2004 püsihinnad; nominaalselt hinnanguliselt 4,8 miljardit eurot), millest ligikaudu 3,3 miljardit läheb regionaalabiks, ca 0,6 miljardit maaellu, ca 0,5 miljardit põllumajanduse otsetoetusteks. Eesti maksab EL eelarvesse ca 0,9 miljardit eurot 7 aasta jooksul. Struktuurivahendite osas oli oluliseks võiduks käibemaksu abikõlblikkuse saavutamine kohalikele omavalitsustele.

Kokkulepe aitab üldjoontes Euroopa Liidul areneda ja uuendada poliitikaid, mis aitavad lahendada ELi ees seisvaid uusi väljakutseid: ELi konkurentsivõime suurendamine maailmas, vanade ja uute liikmesriikide vahelise elatustaseme vahe vähendamine jne.

Eelarve lae tõstmine 1,047%-ni EL-i rahvamajanduse kogutulust,  tagasimaksete vähendamine ning uute liikmesriikide ühtekuuluvusvahendite suurendamine tähendab, et tulemus tagab vaesematele liikmesriikidele head arenguvõimalused ning suurendab kokkuvõttes liidu majanduslikku ühtsust.

Kuna mitmed riigid ei jäänud läbirääkimiste tulemustega 2005. a. detsembris rahule, lepiti ühtlasi kokku eelarve läbivaatamises, mis hõlmab nii EL kulutusi (sealhulgas ühist põllumajanduspoliitikat), kui ka tulusid (sealhulgas Ühendkuningriigi tagasimakset). Euroopa Komisjon sai ülesandeks viia läbi põhjalik ja laiaulatuslik EL poliitikate ja eelarve analüüs, ning raporteerida tulemustest nõukogule 2008-2009. Konsultatsioonid liikmesriikidega eelarve analüüsi osas lõppesid juunis 2008 ning kokkuvõtted konsultatsioonide tulemustest teeb Euroopa Komisjon 2008.a. lõpus.

Eesti tähtsustab jätkuvalt eelarve lihtsust ja selgust ning vahendite tulemuslikku kasutamist.  Leiame, et liidu eelarvest tuleks rahastada ainult neid tegevusi, mille EL tasemel rahastamine annab konkreetset lisandväärtust. Eelarve peaks olema kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega. Eelkõige tuleks toetada Lissaboni protsessi ning keskenduda EL konkurentsivõime parandamisele maailmas. Peame oluliseks kulutusi teadusele ja arengule, innovatsioonile, haridusele. Liidu tulevane eelarve peaks kindlasti arvestama ka EL ees seisvaid uusi väljakutseid - globaliseerumist, kliimamuutusi, energeetika julgeolekut, demograafilist situatsiooni. Samuti peame väga oluliseks kulutusi EL ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale. Leiame, et ühtekuuluvuspoliitika peaks eelkõige keskenduma vaesematele regioonidele; põllumajanduses tuleks aga otsetoetuste asemel keskenduda enam maaelu üldisele arengule.

Avalik arvamus

Vastavalt Eurobaromeetri 2007. aasta sügisel läbiviidud küsitlusele valitseb Eesti elanike hulgas üldiselt  suur usaldus Euroopa Liidu vastu - tervelt 80 % küsitletutest leiab, et EL-i kuulumine on Eestile kasulik.

Eurobaromeetri küsitlus näitas ka, et Eesti elanike arvates etendab EL positiivset rolli enamikus olulistes valdkondades - kaitse- ja välispoliitikas, terrorismivastases võitluses, keskkonnakaitses, majanduses. Negatiivses mõttes seostavad Eesti elanikud Euroopa Liitu maksude teema ja hinnatõusuga.

Eestis TNS Emori poolt regulaarselt läbi viidud küsitlused on näidanud, et toetus Euroopa Liidule on Eesti elanikkonna seas püsinud viimase kolme aasta jooksul stabiilselt kõrge, jäädes 70-85 %  vahele.

Eestlased Euroopa institutsioonides

Euroopa Komisjon

Alates 2004. aastast on Euroopa Komisjonis Eestist nimetatud volinik Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus. Ühtlasi on Siim Kallas ka üks viiest Euroopa Komisjoni asepresidendist.

Maive Rute töötab Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadi biotehnoloogiate ja toidusektori direktorina ja Signe Ratso  Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi juhtivnõunikuna.

Jaanuaris 2007 nimetati Riina Kionka EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana isiklikuks esindajaks inimõiguste alal.

Euroopa Parlament

7. juunil 2009 toimusid Eestis teist korda Euroopa Parlamendi valimised. Esimest korda oli Eestis võimalik eelhääletusel valida Euroopa Parlamenti interneti teel. Seda võimalust kasutas ligi 15% valijatest. Võrreldes 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kasvas valimisaktiivsus 26,8%-ilt 43,2%-ni

Eestil on Euroopa Parlamendis 6 esindajat: Keskerakonnast (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon) Siiri Oviir ja Vilja Savisaar; Reformierakonnast (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon) Kristiina Ojuland; Isamaaja Res Publika liidust (Euroopa Rahvapartei fraktsioon) Tunne Kelam, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (EP Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon) Ivari Padar ja üksikkandidaat Indrek Tarand (Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon).

Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni.

Teised institutsioonid

Alates 2004. aastast on Eestist Euroopa Kohtu kohtunikuks nimetatud Uno Lõhmus, kelle ametiaega pikendati 2009. aastal veel 6 aastat. Euroopa Esimese Astme Kohtu kohtunikuks on valitud Küllike Jürimäe, kelle ametiaeg kestab 2010. aastani.

Eesti majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad on liikmed Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseise uuendatakse iga nelja aasta tagant.

Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid, kelle volitused kestavad 2010. aastani. 

Rohkem infot:
Eesti Alaline Esindus EL juures
"Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2007-2011"

1 FYROM - endise Jugoslaavia vabariik